„ENSV kalurid“
„Muhu maastik“
„Motiiv Saaremaalt“
„Paadid rannal“
„Rannaküla“
„Lainetav meri“
„Vainupea“
„Viru värav“
„Päevalilled, pihlakad ja punane linik“
„Altja“
„Rannamaastik Altjalt“
„Saaremaa maastik tuulikuga“
„Talutare“
„Jerevani vaade“
„Kalarand kuuskedega“
„Kalurid merel. esk“
„Kalurid merel. eskiis“
„Pärnu sadam“
„Lilleväli“
„Õhtuvalgus rannal“
„Meremaastik“
„Toompea“
„Hilissuvine natüürmort“
„Meri“
„Loojangu eel“
„Sügismaastik“

Richard Uutmaa (1905–1977)

Altja rannakülast pärit Richard Uutmaa oli üks armastatumaid eesti kunstnikke. Ta lõpetas kunstikooli Pallas 1935. aastal Nikolai Triigi meistriateljees. 1938. aastal omandas Tartu Ülikoolis joonistus- ja joonestusõpetaja kutse. Aastatel 1944 –50 töötas Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis õppejõuna, seejärel tegutses vabakunstnikuna. Alates 1944. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige.

Meremehest talumehe pojana on Richard Uutmaa Eesti kunstiajaloos üks hinnatumaid meremaalijaid – mariniste –, kes tõi Pallase maalikoolkonda saarte ja põhjaranniku olustiku motiivid. Kuna ta kodutalu asus merest napilt poole kilomeetri kaugusel, oli rannamaastik kunstnikule südamelähedaseks motiiviks kogu tema loometeel – kõige kodusemalt tundis ta end just rannamaastikke ja merd maalides. Eesti kunstis ei ole olnud tal eelkäijaid ega eeskujusid, inspiratsiooni leidis ta loodusest enesest – selle värvidest ja vormidest. Uutmaa maalilooming paistab silma virtuoosliku värvikasutuse, hoogsuse ja emotsionaalsusega. Teoste tonaalsus vaheldub vastavalt aastaaegade atmosfäärile. Tema värvipalett tegi elu jooksul läbi võimsaid muutusi ning seetõttu on ka Uutmaa looming väga mitmekesine, samas selgelt äratuntav.

Altja rannapiltidega paistis kunstnik silma juba 1930. aastate lõpus, kuid loodud motiivid erinevad nii oma koloriidilt kui ka teostuslaadilt. Kui varasemalt pühendus ta esmajoones õlimaalile, siis 1960. aastatel hakkas Uutmaa järjest rohkem tähelepanu pöörama akvarellile. Esialgu olid need eeltööd suurematele maalidele, kuid 1960. aastate teises pooles valmis juba rida iseseisvaid teoseid ning sellest perioodist pärinevadki Uutmaa säravamad akvarellinäited Saaremaalt, Altjalt, Eismalt ja Lõuna-Eestist. Selle järgselt tõstis kunstikriitika ta akvarellistide seas üheks silmapaistvamaks ja tugevamaks esindajaks. 1970. aastateks oli akvarellitehnikast saanud Uutmaa loomingu põhiosa ning 1975. aastal toimus eraldi akvarellidele pühendatud näitus. Tema suuremaalilised kompositsioonid kalurite elust on esindatud ka Tretjakovi galeriis Moskvas.

Võta meiega ühendust

Siia tuleb mingi tekst

Meist

Siia tuleb mingi lühike kirjeldav tekst kollektsiooni või kollektsiooni loomise kohta. 

Kunstnikud

Kasulikud lingid

@2022 – OÜ Meedium. All Right Reserved. Designed and Developed by Designation
Facebook Youtube Instagram
ENSV kalurid

„ENSV kalurid“, 1950–51

Plakati kavand, akvarell; 49,5 x 35 cm

„Muhu maastik“, 1965

Akvarell, paber; lm 36 x 47,5 cm; signatuuriga – esiküljel all paremal: R. Uutmaa /1965. a.; tagaküljel R. Uutmaa / „Muhu maastik“ / 1965

Lääne-Saaremaa ja Muhu vaated on Uutmaa loomingus olulisel kohal, valdavalt on kunstnik neis randades viibinud hilissuvedel ja sügiseti, millele viitab ka antud motiivi „Muhu maastik“ koloriit. Looduse kõrval on kesksele kohale asetatud saareelule iseloomulikud märgid – pukktuulik, talu ja valged kiviaiad.

(Kadi Asmer)

„Motiiv Saaremaalt“, 1967

Akvarell, Lm 39 x 54,5 cm; all paremal: R. Uutmaa. 1967. a.; pöördel: „Motiiv Saaremaalt“1967. a.

„Paadid rannal“, 1967

Akvarell, paber, lm 50 x 70 cm; signatuuriga – esiküljel all paremal: R. Uutmaa. / 1967. a

Kui varasemalt oli Uutmaa pühendunud esmajoones õlimaalile, siis 1960. aastatel hakkas ta järjest rohkem tähelepanu pöörama akvarellile. Esialgu olid need eeltööd suurematele maalidele, kuid 1960. aastate teises pooles valmis juba rida iseseisvaid teoseid ning sellest perioodist pärinevadki Uutmaa säravamad akvarellinäited Saaremaalt, Altjalt, Eismalt ja Lõuna-Eestist. Selle järgselt tõstis kunstikriitika ta akvarellistide seas üheks silmapaistvamaks ja tugevamaks esindajaks. Akvarellil „Paadid rannal“ on kunstnik jäädvustanud tõenäoliselt oma sünnipaika – Vergi poolsaarel asuvat Altja kaluriküla.

(Kadi Asmer)

„Rannaküla“, 1972

Akvarell; vm 48,7 x 69,8 cm; all paremal: R. Uutmaa. 1972. a.

Selle akvarelli teeb Richard Uutmaa loomingus eriliseks tema erandlikum kompositsioon. On ju Uutmaa keskendunud rannavaadetele ning üllatab pigem oma tehnilise veatuse ja emotsionaalsusega kui motiivi uudsusega. Sellel teosel on aga peategelaseks mitte tavapärane rannajoon, vaid prominentselt ühe ajastuhõngulise rannaküla esiplaanil paiknevad paadid, muutudes rannaelu jätkumise sümboliks.

(Piia Ausman)

„Lainetav meri“, 1973

Akvarell, paber; 44,2 x 64,2 cm; all paremal: R. Uutmaa 1973. a.

Richard Uutmaa on maalinud korduvalt vaateid lainetavale merele vihmaeelsetes pilvedes taeva all. See akvarell demonstreerib tema meisterlikkust meremaalijana ja akvarellistina eriti ilmekalt. Vahuseid laineharju annab edasi pintslist puutumata valge paberipind, pintslikäsitlus on lakooniline, elaanikas ja elegantne, randa ja taevast elustavad punakad varjundid.

(Mai Levin)

„Vainupea“, 1973

Akvarell; 51 x 73 cm; all paremal: R. Uutmaa. 1973. a.; pöördel all keskel: Vainupea.73 51 x 73; pöördel ülal: T.U. 30 Näitus 80

Teos on reprodutseeritud monograafias „Richard Uutmaa. Armastades Eestimaad“ (Tln 2008, lk 268; monograafias kataloogiosas A 107, lk 323). Oli eksponeeritud Uutmaa isikunäitusel Eesti Kunstimuuseumis 1980. aastal. Vainupea (Vainopea) – kunagi üks elavamaid sadamaid põhjarannikul – on kaks kilomeetrit Eismast lääne pool, ilusa rannaga, mida Uutmaa on siin väga täpselt kujutanud.

(Mai Levin)

„Viru värav“, 1973

Akvarell; 50,7 x 73 cm; all paremal: R. Uutmaa. 1973. a.

Teos on fikseeritud monograafias „Richard Uutmaa. Armastades Eestimaad“ (Tln 2008, lk 323, A 112). Viru värav (õieti eelvärav) on kunstis üks populaarsemaid vana Tallinna motiive. Mitmed kunstnikud on teda just sellest vaatenurgast – Vallikraavi tänavalt – kujutanud. Uutmaa käsitluses mõjub ta romantiliselt iseäranis soojatoonilise koloriidi tõttu.

(Mai Levin)

„Päevalilled, pihlakad ja punane linik“, 1975

Akvarell, paber; lm 64,7 x 88,2 cm; signatuur all paremal

1960ndatel rajas Richard Uutmaa endale suvekodu Eismale. Ateljeeaknast avanes vaade lahele, mis oli taustaks akna ette seatud vaikeludele lilledest ja viljadest, mis toretsesid varasügiseses värvirikkuses. Uutmaa oli virtuooslik akvarellist. Seda tehnikat on ta intensiivselt viljelenud 1960.–70. aastatel, kusjuures tema palett muutus aina säravamaks. Rohkesti maalis ta sellal motiive oma suvekodust Eismal, sealhulgas ateljeeaknast avanevad vaateid või lilleseadeid akna ees. Ta oli ka meisterlik lillemaalija, kes eelistas koduaias kasvavaid või koduümbrusest korjatud lilli. Monograafias „Richard Uutmaa. Armastades Eestimaad“ (Tln 2008) on töö fikseeritud kataloogis (nr A 124).

(Mai Levin)

„Altja“, 1976

Akvarell, paber; lk 43,5 x 63 cm; signatuuriga – esiküljel alla keskel: R. Uutmaa / 1976. a; tagaküljel: R. Uutmaa / „Altja motiiv“ / 1976. a.

Sellel akvarellil on kunstnik jäädvustanud oma sünnipaika, Vergi poolsaarel asuvat kaluriküla, mis on läbikomponeeritud kogu lehepinna ulatuses. Kunstnik on kasutanud puhtaid toone ning toonud rõhutatult esile looduses esinevate värvide kirkust.

(Kadi Asmer)

„Rannamaastik Altjalt“, 1976

Akvarell, paber; 57 x 76 cm; vm 41,7 x 61 cm

„Saaremaa maastik tuulikuga“, 1976

Akvarell; 55,7 x 75,5 cm; all paremal: R. Uutmaa. 1976. a. All vesimärk: J.PERRIGOT ARCHES SPECIAL MBM (France)

Teos on fikseeritud monograafias „Richard Uutmaa. Armastades Eestimaad“ (Tln 2008, A 133). Richard Uutmaa viimaste eluaastate värvisäravad akvarellid on maalitud kvaliteetsel prantsuse paberil, mis aitab nende mõjule kaasa. Saaremaa külamaastik oli üks tema kinnismotiive.

(Mai Levin)

„Talutare“, 1941

Õli, lõuend; 52 x 60 cm; all paremal: R. Uutmaa 1941; pöördel: „Talutare“ 1941 a. R. Uutmaa

„Jerevani vaade“, 1947

Õli, papp; 50 x 70 cm; all paremal: R Uutmaa; pöördel: R. Uutmaa „Erevani vaade“ 1947. a Armeenia

Pallaslane Richard Uutmaa pääses välismaale vaid kahel korral elus. Üks neist oli põgus juhusõit Soome tema nooruspõlves ning teine loomeretk Armeeniasse, kuhu Uutmaa sõitis koos Eduard Einmanniga. 1948 aastal korraldati Tallinna Kunstihoones 1946. ja 1947. aastal Armeenias käinute teostest matkatööde näitus, et kauge ja eksootilise vennasvabariigi ilust ka kohalikele pajatada.

Andeka kunstnikuna ei tekitanud lõunamaise valguse kujutamine Uutmaale probleeme, see soe ja lämmatav õhk on tal hästi tabatud. Tänav, mida maalil on kujutatud, on saanud nime Armeenia ühe rahvuskangelase Khavhatur Aboviani järgi, kelle luuleridu siiani tsiteeritakse. Jalakäijaile reserveeritud alal on kunstnikku võlunud lisaks arhitektuurile ning silmapiiril paistvatele mägedele ka kohalike värvikad rõivad, mille ta tähelepaneliku pealtvaatajana on igaveseks ajalukku jäädvustanud. Teos on reprodutseeritud Frits Mati monograafias „Richard Uutmaa“ (Tallinn, 1966, lk 15).

(Mai Levin)

„Kalarand kuuskedega“, 1940. aastate lõpupool

Õli, lõuend; 59,8 x 80,5 cm; all paremal: R. Uutmaa; pöördel alusraamil ülal: Uutmaa 60 x 81; algne raam

Nimetatud perioodil tõmbus Richard Uutmaa palett järk-järgult tagasihoidlikumaks, ent meisterlik on ta ikka. Huvitav on kompositsioon tumedate kuuskedega esiplaanil, mille vahelt avaneb vaade lahele ja päikesepaistelisele kalarannale võrgukuuride ja paatide juures askeldavate inimestega. Maalilaadiga sobib algne raam.

(Mai Levin)

„Kalurid merel“, 1953

Eskiis; õli, papp; 24,7 x 34,7 cm; all paremal: R. Uutmaa

Ilus, värskelt maalitud eskiis Eesti Kunstimuuseumis asuvale suurele maalile „Kalurid merel“ (1953). Uutmaa maalis merd meisterlikult juba 1930. aastate lõpus, ent tema suuremad ja virtuooslikumad mariinid sündisid 1950. aastatel.

(Mai Levin)

„Kalurid merel“, 1953

Eskiis; õli, papp; 24,7 x 34,7 cm; all paremal: R. Uutmaa

Ilus, värskelt maalitud eskiis Eesti Kunstimuuseumis asuvale suurele maalile „Kalurid merel“ (1953). Uutmaa maalis merd meisterlikult juba 1930. aastate lõpus, ent tema suuremad ja virtuooslikumad mariinid sündisid 1950. aastatel.

(Mai Levin)

„Pärnu sadam“, 1957

Õli, kartong; 35 x 50 cm; all paremal: R. Uutmaa 57 a

Pärast Stalini surma 1953. aastal muutus kunstielu Eestis vabamaks ning taas tõusis au sisse impressionism, mida Uutmaa armastas. Jätkuvalt korraldati aga konkreetse ülesandega komandeeringuid ning nii saadeti Uutmaa koos Evald Okasega Pärnusse jäädvustama sealset mehhaniseeritud kalavastuvõtupunkti, kust kala pumbati otse tehasesse. Kirgliku merearmastajana ei valmistanud Uutmaale taoline ülesanne raskusi – värske tuuleõhk ja pumbajaama saabuvad kalalaevad mõjusid tema meeleaistinguile ainult inspireerivalt. Kuigi tellimus esitati vastuvõtupunkti jäädvustamisele, on kunstnik talle omaselt tähelepanu pööranud ka ümbritsevale keskkonnale ning päikeses mängivatele varjudele.

(Mai Levin)

„Lilleväli“, 1959

Õli, papp; 50 x 70 cm; all paremal: R. Uutmaa 59

Käesolev teos pärineb Uutmaa heledast impressionistlikust perioodist, mil ta kasutas täppivat tehnikat ja maalis sageli puhta valgega õilmitsevat loodust („Õitsvad õunapuud“, 1958). Sageli maalis ta tollal intiimselt mõjuvaid motiive. Teos on esindatud ka 2020. aasta Allee galerii näitusel „Richard Uutmaa 115 – pärleid erakogudest“.

(Mai Levin)

„Õhtuvalgus rannal“, 1960

Õli, lõuend; 50 x 70 cm; all paremal: R Uutmaa 60.

Põhja-Eesti rannikud olid Uutmaale otsekui Collioure või Saint-Tropez mõnele prantsuse maalijale. Ka üks tema lemmikkunstnikke oli prantslane Claude Monet, kes on ilmselt meistrit ka veidi mõjutanud. „Õhtuvalgus rannal“ on just taoline hoogne ja värviküllane impressionistlik maal, mille kohta kehtivad hästi Uutmaa enda sõnad: „Need värvid, mida ma hetkel näen, ei kordu enam kunagi.“

(Mai Levin)

„Meremaastik“, 1962

Õli, lõuend; 50 x 70 cm; signeeritud ja dateeritud musta värviga all paremal: R. Uutmaa 72 a.

„Toompea“, 1970

Õli, lõuend; 60 x 80 cm; all paremal: R. Uutmaa. / 1977. a.; tagaküljel: R. Uutmaa. / „Meri“ / 1977. a.

Peamiselt meremaalijana tuntud Richard Uutmaa loomingus kohtab üksikuid näiteid ka linnaruumist, esmajoones Tallinnast, mis sai tema kodulinnaks 1944. aastal, mil ta kutsuti pealinna õpetama ning ühtlasi seadis ta oma ateljee sisse Tallinna Kunstihoonesse. Sellest alates ilmuvad Uutmaa motiivivalikusse vaated Vabaduse väljakule ning vanalinna katustele ja tornidele. Tähelepanuväärne on, et kunstnik ei ole kaotanud kontakti loodusega ka keset linnaruumi ning on jäädvustanud vaateid erinevatel aastaaegadel ja ilmastikuoludes. „Toompea“ kuulub ajajärku, mil Uutmaa loomingus on nähtavad mitmed pallasliku maalikooli edasiarendused – avaldub see vabas ja rõõmsas värvi- ja vormikäsitluses.

(Kadri Asmer)

„Hilissuvine natüürmort“, 1974

Õli, lõuend; 74 x 100 cm; all paremal: R. Uutmaa. 1974. a.

Üks kunstniku hilisloomingu suurejoonelisemaid natüürmorte, harmooniline oma värvirikkuses, maalitud hea hooga, vahel pintslivarrega kergelt vorme markeerides. Omamoodi hommage Eisma suvekodu aiale ning kodumaisele viljakandvale loodusele üldse.

(Mai Levin)

„Meri“, 1974

Õli, papp; 50 x 70 cm; signatuur all paremal

„Loojangu eel“, 1975

Õli, papp; 50,5 x 69 cm; all paremal: R. Uutmaa. 1975.

Kunstniku hilisperioodile tüüpiline teos oma värvipalangus ja romantilises tundetoonis.

(Mai Levin)

„Sügismaastik“, 1977

Õli, papp; 50 x 70 cm; all paremal: R. Uutmaa. 1977. a.

Richard Uutmaa armastas Eestimaa loodust ja maastikke. Enamus ta töid põhinesid põhjalikel kavanditel, mida ta koos tütrega looduses käies joonistas ning millest hiljem stuudios imetabaselt sarnased teosed valmisid. Käesolev kuldselt särav kasemets on üks meistri viimaseid töid. Sügiskollaseid kaski on ta maalinud juba 1950. aastatel, ent sügavad sügisesed värvid köitsid teda iseäranis hilisperioodil. Taoline kirev värvilõõm valitses näiteks tema akvarellide näitusel Tallinna Kunstisalongis 1975. aastal.

(Mai Levin)