Pärast 1965. aastal ERKI maali erialal lõpetamist oli Tallinna 46. keskkoolis kunstiõpetaja, mõjutades tulevasi maalikunstnikke (nt Ando Keskküla jt). 1960. aastate lõpul vallandus kunstniku andekus täies mahus – oli popkunsti ja hüperrealismi aeg, mille sugemeid leiab ka Ludmilla loomingus. Kunstnikku huvitasid eelkõige linnakeskkond ja inimesed.

Tema teostes on esikohal keskkond ja interjöör, enamasti on see väljamõeldud tehiskeskkond oma konstruktsioonide ja geomeetriliste vormidega. Siim-Kaasinen segab hüperreaalsuse ja sürrealismi.